Tatrapuder peediga

Punapõskne peedilisandiga tatrapuder on imehea ning tervisilik lõuna- või õhtusöök. Lisaks on ta väga ahvatleva väljanägemisega! Soovitan proovida nii tatrasõpradel kui ka teistel, sest antud puder oleks väga hea algus sõpruse loomiseks 😉

Retsept on pärit retseptiraamatust “Pudrud” (Pille Enden).

  • 1-2sl õli
  • 1 suur sibul
  • 1-2 küünt küüslauku
  • 400-500g keedetud peeti
  • 3dl tatratangu
  • 7-8dl kuuma vett
  • soola, musta pipart
  • 3sl hakitud värsket tilli (võib ka rohkem)
  1. Haki sibul ja riivi peet. (mina kasutasin siinkohal kergema vastupanu teed ja ostsin valmis vaakumpakendis keedetud riivitud peeti).
  2. Aja pannil õli kuumaks ning kuumuta selles sibulat ja peeti u 5 minutit, lisa peenestatud küüslauk ning kuumuta veidi veel.
  3. Pane tatar kuiva poti põhja ning kuumuta seda 4-5 minutit pidevalt jälgides ja segades, et kõrbema ei läheks.
  4. Lisa tatra juurde peedi-sibulasegu, kuum vesi ning maitsesta soola-pipraga.
  5. Alanda pliidil kuumust ning hauta putru kaane all 20-30 minutit kuni tatar on pehme ning vesi imendunud.
  6. Lisa juurde hakitud till ja maitsesta vajadusel veel soola-pipraga.
  7. Serveeri hapukoore või näiteks maitsestamata jogurtiga nagu mina 🙂

 

Sinepine küülik

Selle aasta jõululauale otsustasime jänku ahjupotti pista. Retsepti valisin kaua, kuid olen väga rahul, et just selle välja valisin, kuna tervele perele maitses lõpptulemus väga ning arvatavasti kasutan ka järgmine kord sama retsepti! Liha jäi piisavalt maitsekas, kuid õrn küülikuliha maitse ei olnud kadunud, samuti jäi praad mahlane ning ohtu liha kuivaks jäämisest selle retsepti puhul tõenäoliselt ei ole.

Retsepti puhul tegin vaid ühe muudatuse – peale pannil pruunistamist panin liha suurde ahjupotti ning ahju hauduma. Ahjupotis tehtuna jääb liha eriti hea ning ahjus on kuidagi muretum seda valmistada kui pannil hautades. Samuti puudus mul piisavalt suur pann 🙂

Küüliku tükeldamiseks on väga hea puust-ette-ja-punaseks juhend siin.

  • 1 keskmine küülik (meil oli 1,2kg)
  • 0,5-1dl Dijoni sinepit
  • soola
  • pipart
  • kuni 50g võid (või siis õli ja või segu, et vältida kõrbemist)
  • 1 suurem sibul
  • 150ml valget veini
  • 1dl kohvikoort (või soovi korral vahukoort)
  • värskelt hakitud peterselli
  • maitsekimp – porrulehte keeratud ja niidiga kinnitatud paar petersellivart, paar tüümianioksa, paar loorberilehte, mõned pipraterad
  1. Maitsesta küülikutükid sinepi, soola ja pipraga.
  2. Kuumuta pannil või/õli ning hauta hakitud sibulat seal u 10 min. Kalla sibul taldrikule.
  3. Pruunista lihatükid pannil igast küljest ning aseta ahjupotti. Kalla ka sibulad ahjupotti. Pista lihatükkide vahele maitsekimp.
  4. Mõõda 150 ml veini panni ning meelepärane kogus kokale pokaali 😉 Sega pannil praadimisjäägid vedeliku sisse ja lase paar minutit alkoholil aurustuda.
  5. Vala vein potti. Kata pott kaanega ning küpseta 175-200-kraadises ahjus umbes 1 tund, kuni liha on pehme.
  6. Vala peale koor ning hakitud petersell. Serveerimiseks sobib ahjukartul või kartulipüree. Samuti aurutatud või ahjus röstitud köögiviljad.

 

Õllepepuga kana

Lihtne ja mõnus viis ahjukana valmistamiseks. Linnuke jääb pealt krõbe, aga seest tänu õllele mahlane ning ei kuiva ära. Maitsestamise käik kulgeb vastavalt tujule ning maitseaineteriiuli täituvusele.

Retsept jäi silma nami-namist ja ka mujaltki blogidest. Originaalis peaks Jamie Oliveri retsept olema, kelle fänn ma jätkuvalt olen.

Vaja on:

  • 1-2 kilone kana
  • 0,3l purgis õlu
  • oliiviõli
  • sidrunimahla
  • soola, pipart jm maitseaineid (kasutasin lisaks jahvatatud paprikat, jahvatatud vürtsköömenit, karripulbrit)
  1. Kutsuda appi mees ning paluda tal teha seda, mida ta kõige paremini oskab – avada õllepurk ning juua sellest ära umbes pool. Seejärel võiks ta naaskli vms terava asjaga purgi peale veel mõned augud torgata.
  2. Sega maitseained omavahel ning lisa sinna oliiviõli ja sidrunist pigistatud mahla nii palju, et tekiks pastataoline segu.
  3. Saadud seguga hõõru linnuke kenast seest-väljast kokku.
  4. Aseta kana ahjuplaadile õllepurgi otsa istuma.
  5. Küpseta 200-kraadises ahjus olenevalt kana suurusest 1-1,5 tundi, kuni kana on kuldpruun ning läbi küpsenud.
  6. Enne serveerimist võtta kana purgi otsast ära (purgis olev õlu enam juua ei kõlba, see visata ära) ning lasta kanal fooliumi all veidi “puhata”.

 

Vürtsikas kõrvitsasupp

Kõrvits on meeletult hea! Ja ilus! Ja kasulik! Ja mitmekülgne – supiks, pirukaks, salatiks, hoidiseks, pudruks, koogiks, keeksiks, küpsiseks, vormirooga, pasta juurde jne jne. Kõrvits on kalorivaene, kuid mitmete kasulike toimetega. Lisaks saab ka tema seemned ära nosida, mis sisaldavad asendamatuid rasvhappeid.  🙂

Nurgas olevast kolmest kõrvitsapoisist leidis oma lõpu sellel nädalavahetusel üks, millest pool läks supipotti ja pool püreena sügavkülma, et hiljem supipotti ja mujalegi minna 😉 Natuke jäi püreed ka tavalisse külmkappi ja seda sõime niisama kodujuustu, kohupiima või maitsestamata jogurtiga – mmmaitsev! Kõrvitsasupp on parajalt vürtsikas ning teeb seest soojaks ja ajab nina tilkuma.

Röstitud kõrvitsaviilud, mis läksid püreeks ja sügavkülma.

Retsept on pärit novembrikuu Oma Maitsest. Teine põhjus peale palgapäeva, miks uut kuud oodata!

Kuna nädala sees pole kokkamiseks eriti aega, siis tegime kohe topeltkoguse suppi, et hilisel õhtutunnil koju jõudes, oleks kerge ja tervislik õhtusöök ka kiirel nädala algusel kohe võtta. Kirja panen ühekordse koguse, millest jagub u 4-5 inimesele. Retseptis oli ka 50g võid, millest pool kasutati ära koos oliiviõliga sibula-küüslaugu praadimisel ja teine pool lisati supi valmides, kuid jätsin panemata.. ei pane ka järgmine kord, kuna ei tundnud sellest süües ka puudust.

  • 1 sibul
  • 2 küünt küüslauku
  • 2cm jupp värsket ingverit
  • 1sl oliiviõli
  • 1 kuhjaga tl karrit
  • 1kg muskaatkõrvitsat
  • 1 suur porgand
  • 2 kartulit
  • 1 liiter kuuma kanapuljongit (soovitavalt mahekuubikust või vähendatud soola-rasvasisaldusega tootest)
  • 1 hapukas õun
  • meresoola
  • jahvatatud musta pipart

Kui kraam olemas, võib supitegu alata:

  1. Haki sibul, küüslauk ja ingver. Kuumuta potis oliiviõli ning prae sibulat, küüslauku ja ingverit selles keskmisel kuumusel 5-7 minutit, kuid ära pruunista. Lisada karripulber ning kuumutada veel 1 minut.
  2. Koori ja haki kõrvits, porgand ja kartulid kuubikuteks. Lisa aedviljad koos kanapuljongiga potti. Keeda madalal tulel kaane all u 20 minutit, seejärel lisa kooritud ja tükeldatud õun. Keeda viljade pehmenemiseni, u 15 minutit.
  3. Võta pott tulelt ja püreesta.
  4. Maitsesta soola-pipraga.
  5. Serveerimiseks sobib hästi lusikatäis maitsestamata jogurtit ja kodujuustu. Või siis röstitud kõrvitsaseemneid.

Lillkapsa-brokolipüreesupp

Tegemist on imemaitsva ja imeilusalt rohelise supiga, mida võiks sööma jäädagi. Aga sellest pole midagi, võib rahus süüa. Midagi üleliigset selles ei ole, samas pakatab potitäis suppi tervislikkusest.

Üks minu lemmikumaid suppe kohe kindlasti! Retsept nami-namist. Muutsin vaid seda, et ei hautanud kapsaid koos porruga, kuna ei näinud sellel suurt mõtet. Lasin lihtsalt pehmeks keeda.

Kogus viiele:

  • 400g lillkapsast
  • 300g brokolit
  • 50g porrut
  • veidi õli
  • 1l vett
  • 1 puljongikuubik
  • 100g lahjat toorjuustu
  • 0,5tl soola
  • 0,5tl musta pipart
  1. Pese kapsad ja lõika õisikuteks, kui kasutad värsket kapsast. Külmutatud lisa kohe suppi.
  2. Lõika porru pikuti pooleks ja pese hoolega kihtide vahed ning viiluta.
  3. Kuumuta paksupõhjalises potis veidi õli ja hauta selles porrut mõni minut.
  4. Lisa kapsad, vesi ja puljongikuubik ning keeda pehmenemiseni.
  5. Püreesta supp, lisa toorjuust ning maitseained.

 

Kapsahautis kanahakklihaga

Kapsas hakklihaga ei pea olema üldsegi mitte rammus, vaid kerge ja värske. Retsept minu emalt, kes meie perele seda toitu tihti nii teeb.

  • Pool keskmist valge kapsa pead
  • 300g delikatess kanahakkliha
  • 1 suur sibul
  • 1 suur tomat või paar pisemat
  • Tubli peotäis värsket tilli
  • Soola, musta pipart
  • Soovi korral veidi hapukoort, kuid mina seekord ei lisanud
  1. Lõika kapsas ribadeks ning pane u klaasitäie veega madala kuumusega hauduma.
  2. Pruunista pannil hakkliha ning sibul. Maitsesta.
  3. Kui kapsas on pehmem (võiks jääda veidi krõmps, kuid see on maitse küsimus), lisa potti hakkliha sibulaga.
  4. Haki till ja tomat ning lisa seegi potti. Lase veel paar minutit haududa. Maitsesta ning lisa soovi korral veidi koort.
  5. Kõrvale sobib keedetud kartul. Mina nautisin lihtsalt ema tehtud rukkileivaga, millele ei ole konkurenti 🙂

Fotosüüdistus vajab ilmselgelt uuendamist, kehv aparaat, valguse puudumine ja tühi kõht ei ole pildistamiseks sobiv kooslus.

 

Imeline ja tervislik lõhevorm

Kui aurutatud lõhest või tavalisest ahjulõhest midagi teistmoodi tahaks, siis tasub seda vormi proovida. See maitseb IMELISELT, ausalt. Maitse on täpselt nii mõnus, et tekib õrn kahtlus, kas see saab ikka nii tervislik olla? Varasemalt olen teinud vormi kasutades ainult brokkolit nagu Toidutare retsept ette näeb, kuid kuna enamus brokkolipeakesest oli lõhevormi pääsemist oodates ära väsinud ja avaldusid sümptomid kuivamisest, siis panin talle seltsi lillkapsa. Panen järgmisel korral jälle 🙂

Kasutades madala rasvasisaldusega toorjuustu, on vorm kerge ja absoluutselt tervislik! Toidust jagub 4-6 kõhule. Ise sõin värske salati ja ema küpsetatud leivaga, meesperele keetsin juurde riisi.

  • vähemalt 500g brokoli (ja lillkapsa) õisikuid
  • 500g lõhefileed
  • 1 jämedam porru
  • 200g lahjat toorjuustu (kasutasin 0,1%)
  • 2,5dl piima
  • 1 tl jahu
  • Soola, musta pipart
  • Võid
  1. Keeda kuni 5 minutit brokoliõisikuid soolaga maitsestatud vees. Kurna ja loputa külma veega.
  2. Eemalda lõhelt nahk ning lõika filee keskmisteks kuubikuteks. Maitsesta (mere)soolaga ning musta pipraga. Pane lõhe ahjuvormi põhja.
  3. Pese ja viiluta porru.
  4. Sulata pannil veidi võid (nii palju kui vaja, nii vähe kui võimalik) ning hauta umbes 5 minutit porrut. Lisa pidevalt segades jahu, toorjuust ja piim. Maitsesta soola-pipraga.
  5. Vala saadud segu vormi kala peale. Kõige peale lao brokoli-lillkapsas.
  6. Küpseta 200-kraadises ahjus 25-30 minutit.

Kahjuks ei õnnestunud head pilti saada, kuid kindlasti ei jäänud lõhevormi tegemine viimaseks korraks, seega küll ma vea parandan 🙂

Kindlasti võib kasutada ka mõnd mahedamaitselist maitsestatud toorjuustu (nt küüslaugu või murulaugu), kuid siis pole porru-toorjuustusegu vaja lisaks maitsestada.

 

Täidetud suvikõrvitsad tuunikalaga

Suvikõrvitsataimed muudkui toodavad ja toodavad.. Mul pole nende söömise vastu midagi, aga peale minu ja ema pole keegi neist suuremas vaimustuses, seega läheb meil kahel väikesel naisel veidi raskeks 😛

Siit järgmine variant suvikõrvitsate kasutamiseks. Peaks ütlema, et väga hea kukkus välja! Meile emaga maitses hästi.

Sellest kogusest jagub kolme väiksema, ühe hiiglase või ühe väiksema ja ühe keskmise kõrvitsa täitmiseks:

  • 1 konserv purustatud tuunikala soolvees
  • 250g kodujuustu (kasutasin lahjat talukohupiima)
  • 3-4 spl majoneesi (nt 3% Felixi majonees)
  • 1 keskmine porru
  • musta pipart, soola, salatimaitseainet ürtidega
  • paar viilu juustu
  1. Lõika suvikõrvitsad pikuti pooleks, uurista enamus pehmet sisu välja. Eemalda viljalihast seemned ning ülejäänud sisu lõika kuubikuteks.
  2. Rapuda uuristatud kõrvitsapoolikutele veidi soola ning jäta seisma.
  3. Pese ja haki porru.
  4. Pane pannile sorts õli või veidi võid ja hauta selles porrut.
  5. Pigista suvikõrvitsa hakitud viljalihast üleliigne vesi välja. Lisa pannile porru juurde ning kuumuta veel veidi kuni porru pehmenemiseni. Maitsesta musta pipra ja salatimaitseainega.
  6. Nõruta tuunikala ning sega kokku majoneesi ja kodujuustuga.
  7. Pühi köögipaberiga suvikõrvitsapoolikutele tekkinud vesi ära. Jaota kõrvitsatesse porrusegu, seejärel tuunikala-kodujuust.
  8. Küpseta 200-kraadises ahjus 25 minutit, seejärel lisa peale juust ning küpseta veel umbes 10 minutit.
  9. Kõrvale värske salat ning tervislik kõhutäis ongi olemas! 😉

 

 

Suvikõrvitsavorm

Suvikõrvitsapeenar hakkab juba tasapisi tootma. Esimesed viljad on alati kõige erilisemad ja paremad – hiljem kui peenar uputab ülekasvanud kõrvitsatest, on suvikõrvitsaroad pigem kohustus. Õnneks on see pigem meeldiv kohustus, kuna mulle meeldivd nad nii toorena, grillituna, praetuna, pirukas, kastmes, salatis, vormiroas, supis, hoidises..

Minu jaoks meenutab see roog pigem vormi, kui algretseptis nimetusena olevat pirukat. Tegin seda korduvalt juba eelmisel suvel, kuid tavaliselt olen lisanud vormi ka kanafileed, et ka mehisemad vennad kasvõi pisikese tükikese oma suurele taldrikule lihamägede kõrvale tõstaksid 🙂 Kallis mees muidu suvikõrvitsat ei söö, kuid selles vormis peeeeeeenikeste ribadena pidi kannatama süüa küll!

Algretsept on pärit Toidutare lehelt, kuid selle laheda tervisliku tooniga blogist pärit retseptimugandus meeldib mulle palju rohkem! Ja porru meeldib mulle sibulast rohkem, seetõttu kasutasin just teda 🙂

Ühe tervisliku, kerge ja suvise vormi jaoks on vaja:

  • 1 kg suvikõrvitsat
  • 1 jupp porrut
  • 4 muna
  • 0,75 dl piima
  • 0,25 dl (oliivi)õli
  • 2 dl jahu (kasutasin täistera nisujahu)
  • 100g juustu
  • 1,5 tl soola
  • 0,5 tl purustatud musta pipart
  • värskeid ürte (kasutasin basiilikut ja tilli)
  1. Lõika suvikõrvits peeneteks ribadeks (võib ka jämeda riiviga riivida). Vanemate viljade puhul eemaldada seemned ja pigistada üleliigne vedelik välja, muidu võib vormi põhi vesiseks jääda. Nooremate viljade puhul seda ohtu pole märganud.
  2. Haki porru
  3. Klopi lahti munad, lisa piim, õli, jahu, riivitud juust, ürdid, sool ja pipar.
  4. Sega kokku porru ja suvikõrvitsaga.
  5. Vala vormi ning küpseta 200-kraadises ahjus umbes 1 tund.

Maitseb hea nii soojalt kui külmalt. Nii lihaga kui lihata! Päris aus olla, siis lihata meeldib isegi rohkem 😉 Ema kommentaar oli, et seda võib lausa sööma jäädagi, kui kõht täis ei saaks!

 

Kodujuustu-munarull soolalõhega

Ostsime emaga kokaraamatute riiulisse uue liikme – Kohupiima- ja kodusjuustutoidud 2. Väga hea ost, andes hulgaliselt ideid, mida kohupiimalistest valmistada.

Esimese katsetusena läks loosi kodujuustu-munarull.Kohandasin ja muutsin algretsepti siit-sealt ning terve pere jäi väga rahule! Vähemalt need, kes vee-elukatega sõbrad on, kuna rulli sisse läksid ka lõhetükikesed 🙂

Kirja panen oma maitse järgi kohandatud retsepti, kuna teistmoodi ei tahakski!

Kogusest piisab 4-5-le põhieineks, 6-10-le külmale lauale.

Tainas:

  • 3 muna
  • 5dl piima
  • 1tl soola
  • 1,5dl täistera nisujahu
  • 1dl nisujahu (millest 1-2spl nisukliisid)
  • 1-2 tl kuivatatud basiilikut (võimalusel peotäis värsket)
  • 1 küüslauguküüs
  • 0,25 dl sulatatud võid (usun, et sobib ka paar spl õli)

Täidis:

  • 300g kodujuustu
  • 1dl maitsestamata jogurtit
  • 1dl majoneesi (Felix 3%)
  • Kui kasutada maitsestamata jogurtiga kodujuustu, siis 400g kodujuustu + 0,5 dl maitsestamata jogurtit + 0,5dl majoneesi
  • 0,5tl sidrunipipart
  • 2dl riivjuustu
  • 150 g soolalõhet
  • peotäis värsket hakitud tilli
  • 2 tomatit (paremad on lihatomatid, mis ei aja liigselt vedelikku välja)
  • + 1dl riivjuustu rulli peale
  1. Vahusta munad piimaga, lisa sool, basiilik, purustatud küüslauk ja jahud.
  2. Sega ühtlaseks, lisa sulavõi.
  3. Vala küpsetuspaberiga kaetud kõrgema servaga ahjuplaadile.
  4. Küpseta 200-kraadises ahjus 20-30 minutit kuni muna on hüübinud.
  5. Kummuta teisele küpsetuspaberile jahtuma
  6. Täidiseks haki lõhe ja tomatid pisemaks.
  7. Sega täidiseained omavahel ning määri ühtlase kihina munapõhjale.
  8. Keera küpsetuspaberi abil rulli, raputa peale riivjuustu.
  9. Küpseta veel 10-15 minutit, kuni juust on sulanud.

Super-super hea sai! Maitsev oli juba soojana, kuid jahtununa meeldis veelgi rohkem ja külmkapikülmana viis keele alla! Juba on plaan varsti uus rullike ahju pista 😛 Võib teha ka suitsulõhega, kuid arvan, et soolalõhel on mahedam maitse, mis ei käi teistest maitsestest üle ja ei hakka domineerima. Samas võib ju proovida 🙂 Oma mehele, kes kahjuks ühtegi vee-elukat süüa ei tohi, plaanin teha rulli näiteks suitsusingiga. Täisterajahu ja kliid annavad hästi mõnusa maitse, natuke pähklise isegi – pealegi olulisemalt tervislikum kui tavaline valge jahu!

Kõrvale sobib krõmsuv toorsalat – näiteks lillkapsast, porgandist, redisest, kurgist, rohelisest sibulast ja tillist. Antud salati, mille maitsestamiskäiku ei mäleta kahjuks, hindas ema üheks parimaks. Ega isegi ei kurtnud 😉